Kuldne söögiaeg. 

Lootuses leida õitsevaid sinilille õienuppe, seadsin oma sammud ühel õhtul loodusesse. Sinillilled ei õitsenudki veel, aga minu üllatus oli ülimalt suur kui kuulsin kõrgemal puude latvades juba tuttavat vidinat. Loomulikult Siidisabad! Hoidsin hinge kinni, et mitte neid ehmatada oma sammudega ning ei riskinud statiivigi paigaldama hakata. Loomulikult püüdsin olla neile nii lähedal kui vähegi võimalik. Lindudele meeldis aga see õhtupäike ja nemad nautisid õhtupoolikut ikka puude latvades. 

Jagan teiega meeleldi pildivalikut nendest ilusatest ja omanäolistest lindudest.