Teisipäev, 8. oktoober 2013

                        
                       Laululuik- kaunis ja suursugune.

Mind on tabanud luigemaania ja see nakkus on nii meeldiv ja magus, et olen pühendunud hetkel sellele täielikult. Puhkepäevad on niisiis osaliselt olnud sisustatud laululuikesid pildistades ja kui ilm seda ka soosinud on. Meele teeb rõõmsaks, et nad ikka veel siinmail viibivad ja tore on nende suuri kogunemisi jälgida. Põnevad on nende tervitushüüded kui saabuvad taevast juurde liigikaaslased. Tervituseks võetakse sisse poosid ja tiivad sirutatakse välja ning algab tants. Mitte alati pole kõik teretulnud ning eriti kui on seas noorlinde, sest hoolsad vanemad kaitsevad ikka veel oma poegi. Erimeelsusi lahendatakse loomulikult nokaga ning asenditega, tiibadega ja ka noorlinnud saavad tunda vanemate hammustusi. Pidev õpituba käib asja juurde. Hääled nii lennul kui maandumisel ja ka kerged häälitsused (tuut-tuut) ärrituste korral on aga niivõrd lummavad, et neid võiks kuulata vägagi pikalt. Luikede äralennuni on veel aega ja see teeb mind rõõmsaks, sest lindude pildistamist olen ikka pidanud üheks toredaks väljakutseks ning heaks lõõgastumise mooduseks ka samas.
Valik pilte nendest hetkedest, mis olen veetnud laululuikedega ja loodan, et pakuvad ka teile rõõmu vaatamiseks. 
































                                        
                                            Sekka mõni hani ka maandumas põllule. 






                            Tänan loodust värvilistest sügishetkedest ja teilegi kõigile palju värve!