Virmaliste vaatemäng 07.10.2015

Juba eelmisel õhtul olin käinud virmalisi pildistamas ning kuulsin, et ka täna õhtul on võimalus ja seejuures mitte just väga väike virmalisite ilmumise osas taevalaotusele. Polnud ju eelmisel õhtul nähtul ka midagi viga ja virmalised pakkusid mitmeid värve. Olin juba käega löömise faasis ja umbes ühe jalaga ka voodis. Just see, mis tugeva pildistamispisiku võlu ka on, et hetk hiljem valdab sind tunne, et peab ikka minema, sest muidu ei jäägi ju magama öösel. Patareid olid loomulikult igaks juhuks ka täis laaditud ja riietumine oli kaunis kiire selle suure entusiasmi juures. Olin järve ääres ihuüksi ja imestasin, et kus küll kõik teised kaameraomanikud on. Ju siis oli ka teisi jahimaasid. Silmad hakkasid tasapisi pimeduses harjuma ning roheline toon tuli kiiresti esile. Kerged pilved katsid samuti taevast ning virmalised olid mõnusalt pilve ka roosakaks värvinud, mis peegeldusele oma võlu juurde andis. 

                                                                                 Pakanranta, kell 21.27

kell 21.47

kell 21.52

kell 21.54

           Järsku märkasin, et pea kohal sähvib samuti. Tuli kiiresti positsioone muuta, kaamerat keerata, kell 21.57

kell 21.58

                                 Vahepeal lihtsalt vaatsin ja nautisin, sest see kõik oli väga, väga uhke, kell 21.59

              Tuled akendes ja ehk majaelanikud nautisid virmalisi maja teisel pool, suunaga põhja suunas. Kell 22.02

Selline võimas ja liuglev muster ilmus taevasse kell 22.05 ning oli lühikest aega.

Kell 22.20

Liumägi on jäänud kuivale, aga virmalised on andnud sellele sära juurde ja peegeldasid oma rohelisi toone, kell 22.35

Värvid ja mustrid, kell 22.29

Need kolm viimast pilti tekkisid täiest juhuslikult kui ma virmalistejahilt tagasi koju kõndisin, ning kaamera statiivi peal oli ja kaugpäästik juhtmega ikka veel käes ja kogemata vist külmast kange käsi käpikus sellele mõned vajutused suutis teha ja kaamera ka omasoodu pika säriga toimetas. Loodan väga, et need kolm viimast ja naljaga pooleks pilti, siis virmaliste ilu teie silmis väga ära ei riku.

Öös on asju ja ei tasu neid kõige ägedamaid hetki ikka maha magada!

Hingekosutavad hetked Seli rabas.

Laupäeval oli tore võimalus veeta sõpradega lõbus päev rabas ning meeli rikastada raba sügisvärvidest. See päev pakkus palju looduse erinevaid pooli, millesse mahtus varahommikune vihmasadu, kus taamal kärgatas äike ning keskpäeval päikest, kuhu trügisid sisse jällegi äikesepilved. Pilved ja päike kord võimendasid värve ning samas oli hetk, kus silmapilkselt olid värvid taas väga tumedad. Jagan Teiega neid kosutavaid hetki Seli rabast, värvide ning vaadetega. 

Tagasisõit rabast lõppes peatusega Tartu mnt kiirteel ja vikerkaare pildistamisega Assaku lähedal ning kohe järgnes ka tugev sadu sellele ilmelisele värvidemängule.

Suvehommik.

Tänahommikune varajane ärkamine tasus end kuhjaga ära, sest oli mida vaadata ning oli tõsiselt palju, mida ka kaameraga jäädvustada. Päike on nobe ja hopsti ta puude tagant väljas oligi ning korraga lõi põld justkui põlema. Kerge udu sai ka endale jumet juurde ning nüüd oli siis õige aeg ka kaamerale tööd anda. Eredas päikesevalguses ise silmaga kõike ei märkagi, aga tubli abimees, see kaamera siis muidugi, leiab üles ka õige pisemad tukkujad. Nemad aga ootavad päikese käes kuivamist, et siis ka asuda päevastele tegemistele. Pildivalik on Teie ees ning loodetavasti leiate nendest ka sellise, mis meelde jääb. Aitäh!

Rohkelt rohelist.

Vaadates üle paari päeva tagust pildimaterjali, paningi tähele, et on silm rohkem rohelisel toonil peatuma jäänud. Pole ka ime, sest roheline on alati olnud värvide pingereas mulle ikka esimene. Mõned pildid siis, kus palju rohelist ja sekka ka veidi teisi toone sellest päevast.