Sookured seadsid end minekule.
Eilne pühapäev oli soe ja päikeseküllane. Paljudel olid omad plaanid seda päeva veeta ning sookured (Grus grus) leidsid päeva just selle õige olevat, et alustada pikka rännuteed talvitumisaladele. Tohutu hulk linde andis juba kaugelt endast märku, kuigi polnud veel minu vaatevälja jõudnudki. Olin kindel, et metsatukk millest just olin välja jooksnud selle laulu peale, jääb segama taevalaotusel toimuvat. Tormasin kaamerakotiga kõrges heinas ning lõpuks otsustasin siiski, et kuni meetri kõrgustes nõgestes on see õige ja parim koht pildistada. Ilmselt piltidena on siiski pea võimatu edastada seda emotsiooni, mis toimus kõrgustes. See oli kui tohutu suur suhtlusvõrgustik. Lennates moodustati nii ringitaolisi moodustisi kui ka risti- rästi mustreid. Toimus justkui suhtlus, et kus keegi lennu alguses peab olema või anti demonstratioonlennuga veel julgust pere noorimatele. Seda kõike vaatlesin umbes 15 min, siis eraldus viis esimest sookurge kuid ilmselt polnud veel kõik paigas ja järgnejaid polnud. Need viis pöördusid tagasi ning lend koos koorilauluga jätkus. Ühtäkki toimuski see hargnemine ja järgneti parve juhtidele. Siin minu poolt jäädvustatud mustrid taevalaotusel, mille autoriteks olid kaunid sookured.
Väga pikalt saatsin neid oma pilguga ja südames oli kerge kurbus. Soovin teile head teed ja turvalist kohalejõudmist ning loomulikult taaskohtumiseni siinamail juba tuleval kevadel.
