Luhtaläinud käbivedu.

Leidis rähn tamme kõrval olevalt kuuselt sobiva käbi ja lennutas selle tamme otsa. Venitas käbipurakat ikka kõrgemale ja kõrgemale, kus ilmselt praoke valmis ja ootamas. Hoidis käbi hellalt, ikka küüntega, et see maha ei prantsataks. Mõõtis ja sättis, kuid korraga käis säuhh, käbi polnudki enam tamme otsas ning siis jäi mulle otsa passima justkui mina see süüdlane. Tegelikult tundsingi end süüdlasena kuigi hoidsin rähnile pöialt ja nautisin tema tegemisi, aga egas tema seda tea ja vaevalt et usukski. Tuli tal nüüd minna uutele käbimaadele ja katsele.