Liikusin ja otsisin liikujaid.

Täna oli siis puhukse esimene päev ja näe imet ei maganudki hommikut maha nagu olin algselt planeerinud, vaid kõpsti juba kl 6.30 lükksin jalgrattale hoo sisse ja hommikust värskust püüdma. Lubatud oli eriti kuuma päeva ja mõtekas oligi siis hommikul väike tiir looduses teha. Pealegi loodus ei maga nüüd üldse, kõik õitseb, kõik kasvab, kõik laulavad, kõik sebivad jnejne. Siin siis kogumik nendest liikujatest, kes sel hommikul kaamera ette jäid.

Kiilid üldiselt ikka lendavad palju, aga mõnel palusin ka hetke paigal püsida pildi jaoks.

Mina olin kaldal, tema aga tuli veekoridori mööda ja otse minu suunas.

See kiil poosetas kohe eriliselt.

Must- kärbsenäpp isaslind oma pesa juures, käib hoogne ehitus veel. 

Must- kärbsenäpp emaslind toob pesasse materjali juurde. 

Must- kärbsenäpp isaslind pesast väljalennul, napilt küll, aga mahtus veel kaadrisse. 

Hommikus on omamoodi sära. 

Roo- loorkull ei kavategi kajakale teed anda.

Roo- loorkull maandus pilliroogu,sest seal pesitsevad tuttpütid, kuid lahkus õnneks saagita. 

Vaikselt liuglesid üle hilised tulijad, laululuiged. Nende puhul ime, et polnudki mingit suurt tuututamist kaugelt kosta.

Sirutus päikese poole, sulle, sa suur Suvi. 

Hullult meeldib lendavaid püüda, kas just alati õnnestub, aga paras väljakutse ta igatahes on ning ikka uuesti tekitab tahtmist pisikesi lennul pildistada. Tema on pääsuke. 

Rähn oli koostööaldis ja lubas kodulävel pildistada. Nokatäied putukatega aina vurasid pesasse, kus siutsusid pisikesed rähnilapsed. 

Ikka jäi väheks ja uuele ringile. 

Pesast peab üht- teist ka välja viima, koristus. 

Hoovõtt. 

Algas iseseisev elu ja tuult tiibadesse pisike sinitihaselapsuke. 

Vesijooksikud jäid hetkeks paigale. 

Sõnajalad lummavad mind ikka ja jälle oma kuju ja graatsiaga igal kasvuperioodi hetkel. 

Kaugel pole enam aeg, kus sõnajalaõied on puhkemas.

Kauneid suvehetki on patt maha magada ja selleks teile kõigile palju energiat koos suviste avastamsistega!