Pildinoppeid nädalavahetusest. 

Nädalavahetus oli soe ja päikesepaisteline. Palju saigi nauditud seda justkui suviselt sooja ilma, milles oli palju linnulaulu, värset ning magusat lillelõhna. Pargis õitsevad veel rikkalikult tulbid ja iga õis on veelgi pidulikum selles õitemeres. Avastasin pargis rästa pesa kõrge männiharu vahel ja pikemalt jälgides nägin hoolsa rästapaari toimetamisi pesal. Ussikesi tuuakse noka vahel ikka hulgim ja topitakse justkui trehtrist pojale kurku. Seejärel jääb ema- isa ootama kuni poeg taguotsa pesa äärele seab ning siis haarab oma nokaga väljaheite ja pistab lendu. Pesa puhas ja pojukesed sirgumas õnnelikult. Looduses viibides täheldasin, et piibelehed ei õitsegi veel, kulub ehk nädalake selleks, et imetelda neid õisi. Ojamõõl on peaaegu avanemas. Liblikaid pole veel pildikarpi püüdnud, kuidagi vähe hetkel veel, nii mulle tundub. Rõõmu võib tunda, et mitmel tuttpütipaaril juba oma viis muna pesas ja haudumine käib täie hooga. Loodus elab omas rütmis ning katsun ise ka neid uusi tärkajaid märgata ja jäädvustada. 

kirglikud punased

õrn segu

Lembit pidas ka vajalikuks põlvele laskuda nene ilu ees

hakikesel on lihtsalt palav

veega sina peal

ikka põske noolimas midagi

punane vaher koos rästaga

üks rästavanem pojakesi toiduga kostitamas

pepu puhtaks

pesa puhtaks, poja väljaheitega pesast lendu nüüd

ojamõõl

ussilakk on särama löönud

   

tants ja trall õhtupäikese käes

metsas on saladusi

                 

lauluigepaar  on toidulauaga rahul

õhtune tukkuja

veest tagasi pesale

uhke tuttpütimamma, selles pesas on viis muna

                                    Päikest! Päikest! Päikest!