Sügispäev koos värvide ja sügisese veega.

On puhkepäev ning isegi päike piilub pilvede tagant. Ometi kord normaalne laupäevahommik, mõtlen kohe selle peale. Päikest pole nüüd juba paar nädalat küll olnud ja ikka märjad tööriided kodus kuivamas igal tööpäeva õhtul. Kui hommikukohvi joodud ja mõistus juba rohkem ka tööle hakanud, siis esimene mõte oligi, et täna ja kohe loodusesse. Termosega kuum tee ja mesi kaasas, mõni amps ka kilekotti ning autole hääled sisse. Millegipärast oli minus suur soov pildistada sügisvärvides vett, koos langevate lehtedega ja veel palju muud, mis vaid silma hakkab. Otsustasime sõita kodukohast kuskil 40 km kaugusel asuvasse Vihavuosi, kus nii üht kui teist kindlasti ka leidub. Seal asub ka vana vesiveski, mis on suvekuudel avatud ka külastajatele. Ise pole ma seda veskit seestpoolt külastanud ja selleks avaneb veel võimalusi. Päeva kaunistasid voolava vee helid, tuule kerge puudutus, laululuikede imelised hääled ja palju värve. See on SÜGIS. 

1900 a. alguaastatel rajatud vesiveski, toimib hetkel kui muuseum

igal aastaajal huvitavad, vanad sillapostid

kujundid vees

selle oksa viimane leheke

sügisvärve on veel piisavalt

kivihunnik koos lisanditega

õnge otsa on jäänud vahtrapuu kaunad

hoogsalt kividelt allapoole

lõunane päike lisas kõrtele vees vaid värve juurde

kividel on oma jutt ja oma asukoht looduses

allkiri, sügisel on ta erinevates kohtades erinev

hetkeks veel peatunud vahtraleht puu jalamil

üksik põõsas ning veel ehitud

märg, kaunis

kolmandale polnud ruumi, sõjakalt ning häälekalt löödi talle tuul alla

üksik sõtkas aina sukeldus, sukeldus ja kindlasti oli tal rikkalik söögilaud seal vee all

sügisene

veetaimed moodustavad mustreid

loodus joonistas