pühapäev, 12. august 2012

Marimetsa raba


Päev rabas.

Juhuslikult jooksis kätte võimalus koos sõpradega veeta koos päevake rabas ja ootasingi kannatamatult seda 9. augusti hommikut kui saab jälle looduse rüppe end heita ja kust saab ammutada endasse tohutul hulgal positiivset energiat. Sel korral oli tänu Ringa eestvedamisele plaanis minna Marimetsa rabasse. Ilm soosis, sest eelnevad päevad oli sadanud ja mitte vähe, kuid nüüd oli pilvede tagant päikestki hommikul näha. 
Siia lisatud siis erinevaid pilte sellest päevast, erinevaid leide, mis silma hakkas sel retkel läbi metsa ja ojaga paralleelselt kuni rabateeni välja. Peab tunnistama, et sammuda tuli hea mitu km ja kuni siis lõpuks avaram rabavaade avanes mulle, olin lausa sõnatu nendest esimestest sammudest seal, sest see ilu oli niivõrd lummav.


                                              Vaade Marimetsa raba vaatetornist, panoraam.


                                                      Üksik liblikas maandus rabateele.


Värve juba jagub rabamaastikule ja seda kõigil erineval aastaajal. Õitsemas võis näha kanarbikku, nokkheina, huulheina, küüvitsat. 


Liidrikud olid oma armulende tegemas ja 
neid oli kõikjal. Vahetevahel maanduti siis jõuvarusid koguma, et jätkata lende. 








Kiilid tuhisesid õhus ning vaid kiirete tiivalöökide vurin reetis neid, korraks pidid ka nemad peatuma ning ümbrust uurima.








Mitte just iga raba ei oma taolisi huvitavaid puuskulptuure. Vanad ja oma elu ära elanud rabamännid moodustasid vaikivaid kujusid ja need vaid lisavad rabamaastikule omanäolisust. 


Tagasiteel jäi silma  rabaojas põnevaid värve ja peegeldusi, samuti kobraste tegevuse jälgi.






Rikkalik värvidemäng rabaojas oli tänu päikesele peaaegu täiuslik.













Siin võis näha lõbusaid värvilaike vees ja vetehaldjatki. 













Sillakese käsipuud moodustasid oma kontuurid vees uskumatus värvitoonis.
Rabavesi on ikka nõiduslikult ilus!









                                                     Vägikaikavedu raba moodi :)


               
              Salapärane valgus heitis varje metsas ning eakad puud olid selle tunnistajateks.
                                                              
                                         Vaata meid ja märka meid, kostusid hüüded...   
                                     


Sellistel puhkudel kaob väsimus ja ajataju ning tekib tahtmine ikka ja jälle jäädvustada seda kõike, mis silm haarab. 

Õnneks oli sammuda enne koduteele asumist veel mööda heinamaad, kus õhtupäikeses särasid õied...


kus puude varjus sillerdasid vallatud valguspallikesed...


ja aimu andis endast lähenev sügiskuu. 



Kõike seda ilu nägin koos endale armsate inimestega Marimetsa rabas ja see on koht, mida tasub kindlasti külastada neil, kes pole seal veel käinud ning kuna alati on rabas midagi uut, siis miks mitte ka veelkord ja kasvõi järgmisel aastal uuesti. 



9 kommentaari:

  1. Tere tulemast!
    Oled seal rabas väga mõnusale hetkele pihta saanud!
    Ja milline huvitav taust!

    VastaKustuta
  2. Tore et oled ka siia lõpuks tee leidnud ... igatahes tere tulemast, panin ka end Su tegemistel silma peal hoidma ;)
    On hea kuulda, et Marimetsa raba teile meeldis ja lagunenud laudteed päris ära ei hirmutanud .... see on üks minu lemmikrabadest ... :)

    VastaKustuta
  3. Tänan ka Teid! Arvan, et Marimetsa vaatetornist avanev vaade võib olla vägagi huvitav erineva valguse ning aastaaegadel ja mulle ka kohe väga meeldis seal.

    VastaKustuta
  4. Kui me Nõvas käisime, siis seal endine RMK töötaja rääkis, et plaanis on nüüd seda rada korrastada, enne olevat raba olnud erakätes....

    VastaKustuta
  5. Sellest oli kunagi palju kirjutatud ajakirjanduses .. kui ma nüüd ei eksi, siis seda matkarada hooldas see kohalik peremees kelle maja jääb parklast otse edasi sõites raba poole. Varem olla saanud parkida tema maja juurde ja sealt edasi sai rappa juba ilma ringita otse natuke jalutamist ja üle silla. See peremees olla siis prügikaste tühjendanud jne .. kuid kuna riik teda ei toetanud ja asjaga tol ajal tegeleda ei tahtnud , siis oli see peremees loobunud sellest tegevusest ja ühtlasi pani otsetee oma maja juurest kinni. Siis tehtigi see paarikilomeetrine ümberkäik üle põllu-läbi metsa ja laudtee on sellest ajast vaid lagunenud ... vaid viimasel paaril aastal on näha, et hakati midagigi seal uuesti korrastama. Minu meelest võiks nad nüüd korralikult selle ringtee taastada ning teise tornigi uuesti püsti panna. Selle raba suureks plussiks oli alati ka see, et polnud vaja mindud teed tagasi käia vaid sai rabas vahelduval maastikul teha ringkäigu ... aga noh, niipalju siis minu mälust ja teadmistest selle raba kohta ... aga käia mulle seal meeldib ... olen paterdanud seal paljajalu vees ka oktoobri lõpus ja kerge lumega ... vaid päris südatalvel pole sinna sattunud veel :)

    VastaKustuta
  6. http://www.youtube.com/watch?v=Qf3O6OyDLz8&feature=plcp siin ka üks klipp sellest kuidas kunagi oktoobri lõpul seal parempoolse, praeguseks ülesvõetud, kõige vesisema teelõigu läbisime :)

    VastaKustuta
  7. Tere ka minu poolt!
    Tõepoolest, see on üks väga kaunis raba. Mõnus oli lugeda ja vaadata pilte sellest, mida sina tähele panid. Tore on see, et igaühel on omad leiud ja nägemised :)

    VastaKustuta
  8. Tere ! Mul , vanal laisal polegi vaja rabades kooserdada kui kõik see ilu nii kenasti koju kätte tuleb ! :D
    Aitäh !

    VastaKustuta